Kaheksateistkümnes Adhyay on täiendav kokkuvõte eelnevalt käsitletud teemadest. Igas Bhagavad-gita peatükis.
arjuna uvaca
sannyasasya maha-baho
tattvam icchami veditum
tyagasya ca hrsikesa
prthak kesi-nisudana
TÕLKE
Arjuna ütles: "Oo vägevakäeline, ma tahan mõista lahtiütlemise [tyaga] ja loobutud elukorralduse [sannyasa] eesmärki, oo Kesi deemoni Hrsikesa tapja.
EESMÄRK
Tegelikult Bhagavad-gita on lõpetatud seitsmeteistkümne peatükiga. Kaheksateistkümnes peatükk on täiendav kokkuvõte eelnevalt käsitletud teemadest. Igas peatükis Bhagavad-gita, Lord Krsna rõhutab, et Jumala Kõrgeima Isiksuse pühendunud teenimine on elu ülim eesmärk. See sama punkt on kokku võetud kaheksateistkümnendas peatükis kui kõige konfidentsiaalsem teadmiste tee. Esimeses kuues peatükis pandi rõhku pühendunud teenimisele: yoginam api sarvesam…
"Kõigist joogid või transtsendentalistid, parim on see, kes mõtleb alati Minule enda sees. Järgmises kuues peatükis käsitleti puhast pühendunud teenimist ning selle olemust ja tegevust. Kolmandas kuues peatükis kirjeldati teadmisi, lahtiütlemist, materiaalse looduse ja transtsendentaalse looduse tegevusi ning pühendunud teenimist. Jõuti järeldusele, et kõik toimingud tuleb sooritada koos Kõigekõrgema Jumalaga, mis on kokku võetud sõnadega om tat istus, mis viitavad Visnule, Kõrgeimale Isikule.
Kolmandas osas Bhagavad-gita, pühendunud teenimine rajati mineviku eeskujul acaryas ja Brahma-sutra, the,en Vedanta-sutra, mis viitab sellele, et pühendunud teenimine on elu ülim eesmärk ja ei midagi muud. Teatud impersonalistid peavad end teadmiste monopoliseerijateks Vedanta-sutra, aga tegelikult Vedanta-sutra on mõeldud pühendunud teenimise mõistmiseks, sest Issand ise on helilooja Vedanta-sutra, ja Tema on selle teadja. Seda kirjeldatakse viieteistkümnendas peatükis. Igas pühakirjas, igas Veda, eesmärk on pühendunud teenimine. Seda on selgitatud Bhagavad-gita.
Nagu teises peatükis, kirjeldati ka kogu ainese kokkuvõtet, samuti on kaheksateistkümnendas peatükis kogu õpetuse kokkuvõte. Elu eesmärk on loobumine ja kolmest materiaalsest looduse guṇast kõrgemal oleva transtsendentaalse positsiooni saavutamine.
Arjuna soovib selgitada kahte erinevat teemat Bhagavad-gita, nimelt loobumine (tyaga) ja loobutud elukorraldusest (sannyasa). Seega küsib ta nende kahe sõna tähendust.
Kaks selles salmis Kõrgeima Issanda poole pöördumiseks kasutatud sõna – Hrsikesa ja Kesinisudana – on olulised. Hrsikesa on Kṛṣṇa, kõigi meelte peremees, kes võib alati aidata meil saavutada vaimset rahu. Arjuna palub, et ta võtaks kõik kokku nii, et ta saaks püsida enesekindlana. Ometi on tal teatud kahtlused ja kahtlusi võrreldakse alati deemonitega.
Seetõttu pöördub ta Kṛṣṇa poole kui Kesinisudana. Kesi oli kohutav deemon, kelle Issand tappis; nüüd ootab Arjuna, et Kṛṣṇa tapab kahtluse deemoni.
