Upanišadid on iidsed hinduistlikud pühakirjad, mida peetakse mõneks hinduismi alustekstiks. Need on osa veedadest, iidsete religioossete tekstide kogust, mis on hinduismi aluseks. Upanišadid on kirjutatud sanskriti keeles ja arvatakse, et need pärinevad 8. sajandist e.m.a või varasemast ajast. Neid peetakse maailma vanimateks pühadeks tekstideks ja neil on olnud märkimisväärne mõju hinduistlikule mõtteviisile.

Sõna "Upanishad" tähendab "lähedal istumist" ja viitab praktikale istuda vaimse õpetaja lähedal, et saada õpetust. Upanišadid on tekstide kogumik, mis sisaldab erinevate vaimsete õpetajate õpetusi. Need on mõeldud uurimiseks ja arutamiseks guru-õpilase suhte kontekstis.

Upanišade on palju ja need jagunevad kahte kategooriasse: vanemad, “esmased” upanišadid ja hilisemad “teisesed” upanišadid.

Peamisi Upanišade peetakse põhjapanevamaks ja arvatakse, et need sisaldavad Vedade olemust. Peamisi upanišade on kümme ja need on:

1. Isha Upanišad
2. Kena Upanishad
3. Katha Upanishad
4. Prashna Upanišad
5. Mundaka Upanišad
6. Mandukya Upanišad
7. Taittiriya Upanišad
8. Aitareya Upanišad
9. Chandogya Upanišad
10. Brihadaranyaka Upanišad

Teisesed upanišadid on oma olemuselt mitmekesisemad ja hõlmavad laiemat teemaderingi. Seal on palju erinevaid sekundaarseid upanišade ja need sisaldavad selliseid tekste nagu

1. Hamsa Upanišad
2. Rudra Upanišad
3. Mahanarayana Upanišad
4. Paramahamsa Upanišad
5. Narasimha Tapaniya Upanišad
6. Advaya Taraka Upanišad
7. Jabala Darsana Upanishad
8. Darshana Upanišad
9. Jooga-Kundalini Upanišad
10. Jooga-Tattva Upanišad

Need on vaid mõned näited ja on palju teisi teiseseid upanišade

Upanišadid sisaldavad filosoofilisi ja vaimseid õpetusi, mille eesmärk on aidata inimestel mõista reaalsuse olemust ja oma kohta maailmas. Nad uurivad mitmesuguseid teemasid, sealhulgas mina olemust, universumi olemust ja ülima reaalsuse olemust.

Üks Upanišadide põhiideed on Brahmani kontseptsioon. Brahman on ülim reaalsus ja teda peetakse kõigi asjade allikaks ja alalhoidjaks. Seda kirjeldatakse kui igavest, muutumatut ja kõikehõlmavat. Upanišadide järgi on inimelu lõppeesmärk teadvustada individuaalse mina (atmani) ühtsust Brahmaniga. Seda mõistmist tuntakse mokša või vabanemisena.

Siin on mõned näited sanskriti tekstist Upanišadidest:

1. "Aham brahmaasmi." (Brihadaranyaka Upanishadist) See fraas tähendab "Ma olen Brahman" ja peegeldab usku, et individuaalne mina on lõpuks üks ülima reaalsusega.
2. "Tat tvam asi." (Chandogya Upanishadist) See fraas tähendab "sina oled see" ja on tähenduselt sarnane ülaltoodud fraasiga, rõhutades individuaalse mina ühtsust ülima reaalsusega.
3. "Ayam atma brahma." (Mandukya Upanišadist) See fraas tähendab "See mina on Brahman" ja peegeldab usku, et mina tõeline olemus on sama, mis ülim reaalsus.
4. "Sarvam khalvidam brahma." (Chandogya Upanishadist) See fraas tähendab "Kõik see on Brahman" ja peegeldab usku, et ülim reaalsus on kõigis asjades olemas.
5. "Isha vasyam idam sarvam." (Isha Upanishadist) See fraas tähendab "Seda kõike on läbinud Issand" ja see peegeldab usku, et ülim reaalsus on kõigi asjade ülim allikas ja alalhoidja.

Upanišadid õpetavad ka reinkarnatsiooni mõistet, usku, et hing sünnib pärast surma uuesti uude kehasse. Kuju, mille hing oma järgmises elus võtab, arvatakse olevat määratud eelmise elu tegude ja mõtetega, seda mõistet nimetatakse karmaks. Upanishadi traditsiooni eesmärk on murda reinkarnatsiooni tsükkel ja saavutada vabanemine.

Jooga ja meditatsioon on samuti olulised praktikad Upanishadi traditsioonis. Neid praktikaid peetakse meele vaigistamiseks ning sisemise rahu ja selguse saavutamiseks. Samuti usutakse, et need aitavad inimesel mõista enese ühtsust ülima reaalsusega.

Upanišadidel on olnud hinduistlikule mõtteviisile märkimisväärne mõju ning neid on laialdaselt uuritud ja austatud ka teistes religioossetes ja filosoofilistes traditsioonides. Neid nähakse tarkuse ja arusaama allikana reaalsuse olemusest ja inimseisundist. Upanišadide õpetusi uurivad ja praktiseerivad hindud ka tänapäeval ning need on hindude traditsiooni oluline osa.